Kunstmuru / Jalgpall

Jalgpall on üha soositum spordiala, ta on tempokas ja kaasahaarav - ka pealtvaatajatele.
Suurim väljakutse meie heitlikus kliimas ongi leida sobilikud tingimused võimalikult paljudele mängijatele. Kunstmuru pakub selleks toimivaid lahendusi. Korralikel, sertifitseeritud kunstmuruväljakutel on sarnased mänguomadused, see tähendab ka mängijatele vähem vigastusi, võrdsemaid tingimusi.
Õigesti hooldatuna, kunstmuru suurimaks plussiks on kulutuskestvus ja pikk kasutusaeg.
Kunstmuru aastane kasutusaeg on u. 1500 h, küttega väljakutel isegi kuni 4000 h, samas k
ui loodusliku muruväljaku kasutusaeg on ca 150 tundi.
Jalgpalliväljakule vajalikku elastsust on võimalik tagada mitmel viisil, peaeesmärgiks saavutada looduslikule murule võimalikult sarnased mänguomadused. Elastsuskihi järgi jaotatakse valjakud kahte klassi:

Kunstmuru ilma alumise elastsuskihita
Muru lõimepikkuseks on 55...60 mm. Paigaldatakse otse asfaldile või tasandatud killustikalusele.
Kunstmuru stabiliseeritakse 10...15 mm paksuselt täiteliivaga ning lisatakse kuni 30 mm kummipuru.
Sellise süsteemi eelisteks on:
- lõimede vahel on rohkem kummipuru ning elastne "töökiht" on sarnaselt looduslikule
murule pinna pealiskihis
- soojendatavatel platsidel ei ole torustiku ja muru vahel täiendavat isolatsioonikihti
- väiksemad soetuskulud

Kunstmuru alumise elastsuskihiga
Lõime pikkus tavaliselt 40...50 mm. Tasandatud killustikalusele või dreenivale asfaldile tehakse täiendav elastsuskiht (valatud kiht või pehme rullmaterjal), millele omakorda paigaldatakse kunstmuru.
Liivatäide tehakse veidi paksem, 15...20 mm, kummipurukiht aga
selle võrra õhem, kuna osa vajalikust elastsusest saavutatakse alumise elastsuskihiga.